Saaremaa kihelkondade rahvariided.

Jämaja kihelkonna rahvariided, 19. sajandi algus

Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa härra Georgi-Rene Maksimovski kandsid Eesti Vabariigi 103. aastapäeval, 24. veebruaril 2021. aastal seljas Saaremaa kõige lõunapoolsema kihelkonna, Jämaja kihelkonna rahvariideid. Need on vanimad teadaolevaid Jämaja kihelkonna rahvariideid. Originaalid, mis hoiul Eesti Rahva Muuseumis, on pärit 19. sajandi algusest. Need on pidulikud riided, mida kanti leeris, pulmas ja kirikus käies.

Naise komplekt: Särk, kirikuub, kirivöö, vammus, rätik, kasukas. Lühike särk, mida vanasti kutsuti kirgukäisteks, on pidulik variant särgist rohkete pilutikanditega. Tikandites on kasutatud mähk- ja põimpilu, ahelpisteid ning tagisid. Särgil on käsitsi valmistatud nööbid.

Originaal ERM A 316:206

Seelik e kirikuub on õmmeldud käsitsikootud kangast, mille ääres omakorda kitsas mitmevärvilistest lõngadest põimitud pook. Selliseid seelikuid kanti jämaja khk 19. sajandi alguses. Hiljem seelikumood muutus ja arenes kuni 20. sajandi alguseni. Saarelise eraldatuse tõttu kanti rahvariideid nii Jämaja khk kui mujal Saaremaal veel 20. sajandi alguseski. Kirikuub koosneb seeliku- ja täpliku vesti e porsti osast, mis on omavahel kokkuõmmeldud. Selliselt kanti seelikuid ainult Sõrve säärel. Mujal Saaremaal oli vest eraldi riietusese. Porsti kaunistavad punased peen-villasest kangast ilulapid, kard- ja siksak paelad.

Originaal ERM A 291:239

Vanemat tüüpi täpliku porstiga kuue juurde kanti enamasti tumedapõhjalisi ja tihedakirjalisi kirivöösid. Vöö on kootud kahe erineva mustriga. Pool vööd on üks, teine pool teine muster. Nii said naised valida kumba pidi vööd mingil sündmusel kanda.

Originaal ERM A 290:832

Jämaja naised kandsid külmal ajal lühikest villasest kangast vammust. Selle tegi eriliseks selja taga olev tirkis änd – teravad voldid, mida tugevdati puupulkadega, et need hästi sirgelt ja kaugele hoiaksid.

Originaal ERM A 509:2207

Traditsiooniliste töövõtetega käsitsi õmmeldud lambanahkne kasukas on valmistatud meriino lammaste nahkadest, mis on saadud Karula rahvuspargist Ala-Mähkli ja Hallimäe taludest. Kasukas oli lõikeliselt vammusega sarnane ja neid kanti ruudulise linase rätikuga. Rätti võis kaela siduda väga erinevalt. Vahest rulliti kolmnurkne rätik peeneks toruks ja seoti niimoodi kauniduse mõttes kaela. Kasuka rinnaesist kaunistavad peenvillasest kangast ilulapid.

Originaal ERM A 1251

Rätik on käsitsi kangastelgedel kootud puuvillasest niidist.

Originaal ERM A 291:462

Mehe komplekt: Särk, püksid, vest, vammus, rätik. Meeste pidusärk on samuti rohkete pilutikanditega kaunistatud. Tikandites on kasutatud mähk- ja põimpilu ning anisilmi – auguline pilutikandi tehnika. Särgi kõrge püstkrae on kinnitatud kurgu alt mõne paari vahedega nööpidega. Särk õmmeldi üsna pikk, nii poolde säärde. Et lühikesi aluspükse see-aeg veel tarvitusel polnud, tõmmati särgihõlmad hargivahelt läbi ja oligi ka pesu olemas.

Originaalid: krae ERM A 509:5150

särk ERM A 316:191

Rahvariiete püksipikkus on ajast-aega vastavalt Euroopat valitsenud moele muutunud. Kui linnades olid moes pikad püksid, kanti ka külades pikki, kui lühikesed, siis lühikesi pükse. Meie tegime mehe komplekti juurde pikad hallid villased püksid ja helehalli vati. Need esemed olid Jämaja khk ainsana Saaremaal helehallid. Teistes kihelkondades leidus nii lambapruuni (tumepruun), musti kui siniseid meeste üleriideid.

Originaalid: püksid ERM A 509:6593

vatt ERM A 12570

Jämaja kihelkonnas kanti täplikust kangast raanutehnikas punase-sinisekirjut lühikest, suurte käeavadega vesti. Jõukuse märgiks kanti võimalusel ka kahte vesti korraga. Vesti seljaosa oli tehtud takusest linasest kangast – nii sai vest odavam ja seda oli vati all mugavam kanda.

Originaal ERM A 12477

Särgi peal kanti ruudulist kaelarätikut – sõrve rätikut. Rätikut seoti kaela mitmel erineval moel. Lisaks tavapärastele võimalustele rulliti mõnikord rätik kokku, pandi kahekordseks murtult kaela ning tõmmati ühes käes olevad rätiotsad teise kätte jäänud aasast läbi.

Originaal ERM A 509:4249

Rahvariided valmistasid:

Komplekti koostamine, naise komplekt ja mehe särk – Mareli Rannap

Mehe üleriided – Vilve Jürisson

Naise kasukas – Made Uus

Naise vöö – Piia Rand

Kangaste kudumine – Maret Lehis

Rätikud on kootud Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskoolis, Inna Raua juhendamisel. Kudujad – Vaima Reino ja Maire Noorkõiv